Viljakas RISTIVANEMATE projekt Eestis
Kümme aastat tagasi viidi läbi Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel koostööprojekt Soome Nägemispuudeliste Keskliidu (SCF r.f.), Soome Rootsikeelsete Nägemispuudeliste Ühenduse (FSS r.f.) ja Eesti Pimedate Liidu vahel.
Toonane Vaasa rootsikeelsete nägemispuudeliste liidu liige Ann-Sofi Rosendahl lasi lendu mõtte – leida FSS r.f. liikmetest vabatahtlikke, kes oleksid nõus toetama nägemispuudega lapsi Eestis. Tulemusena käivitus RISTIVANEMATE projekt, mis rahastab laste rehabiliteerimist, abivahendite hankimist ja töötajate koolitamist.
Vabatahtlikud ristivanemad panid ennast kirja ja projekt sai tuule tiibadesse. Kümne aastaga on tagasihoidliku projekti toetusel Linnupesa lasteaias alustatud tegevusest välja kasvanud kaasaegne erikool, Tallinna Heleni Kool, kus on ka rehabilitatsiooni- ja nõustamiskeskus.
Väikesest linnupesast sai suur
Peale Nõukogude Liidu võimu alt vabanemist 1990-te aastate alguses muudeti Eestis ka nägemispuudega inimeste õpetamist ja rehabilitatsiooni Põhjamaade mudeli eeskujul. Ka liitpuudega nägemispuudelisi peeti inimesteks. Varem puudus eelkooliealistel lastel rehabilitatsiooni- ja õppimisvõimalus kuni 14. eluaastani. 1993. aastal alustas Tallinna Linnupesa Lasteaias tööd esimene nägemispuudega laste rühm. Alguses oli keeruline linna haridusametnikke veenda selles, kui suur tähtsus on rehabilitatsioonil ja õpetamisel ja mida oleks lasteaia tööks vaja. Õpetajate koolitamise osas toetasid nägemispuudeliste organisatsioonid Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaalt ja USAst. Neli õpetajat, rehabilitatsioniteenuse osutajat, said koolitust Soomes projekti „Eesti nägemispuudeliste sotsiaalne ja majanduslik integratsioon“ raames.
Samal ajal pakkusid FSS r.f. ristivanemad oma hoolealustele hädavajalikku tuge. Õpetamises algas uus ajastu 2001. aastal, kui esimesed nägemispuudega lapsed integreeriti tavakooli. Tänaseks on tavakoolidesse integreeritud kümmekond nägemispuudelist last, neist neli on ristivanemate projekti lapsed.
Fotol: Anette-Pauline, Dmitri, Kristiina ja Angela-Merike
Linnupesa lasteaias ei olnud koolil ja nõustamiskeskusel nägemispuuetega laste jaoks sobilikke ruume. Kuna uusi lapsi tuli pidevalt juurde, tekkis vajadus uute ruumide järele. 2005.a. koliti Tallinna Heleni Kooli. Kool sai oma nime Helen Kelleri järgi. Seal käib 75 kuulmispuudega ja 44 nägemis-liitpuudega last. Lasteaia osas on 2-7-aastased lapsed ja põhikoolis 8-20-aastased. Lapsed on pärit Tallinnas, Põhja-Eestist ja Saaremaalt. Kaugematest kohtadest tulnud lapsed elavad kooli väikeses õpilaskodus ja sõidavad nädalavahetustel koju.
Euroopa Liidu toel kerkib 2011. aastaks koolimaja kõrvale uus kaasaegne õpilaskodu, kuhu mahub terveks semestriks elama 40 õpilast.
Juurdeehituses on ette nähtud ruumid ka rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks, sealhulgas võimlemisbassein. Uues õpilaskodus on ruumi õpilastele ka väljaspool Tallinna. Tallinna Heleni Kool on lisaks õppeasutusele ka nõustamiskeskus tavakoolidesse integreeritud õpilastele, nende õpetajatele ja juhendajatele. Nad saavad koolitust liikumises, punktkirjas ja arvuti kasutamises, samuti igapäevases toimetulekus.
Mõned aastad tagasi pidid lapsevanemad ise oma lastele õppevahendeid muretsema. Praegu valmistavad õpikuid Eesti Pimedate Raamatukogu, Pimekurtide Tugiliit ja Tartu Emajõe Kool. 
Fotol: Jakob ja Marilin
Ristivanemate toetus on oluline
Ühiskonna poolt pakutavatest rehabilitatsioonivahenditest ei piisa lastele kallimate abivahendite ja materjalide ostmiseks. Ristivanemate abiga on võimalik soetada swellpaberit kirjutamiseks ja joonistamiseks, punktkirjapaberit, taktiilseid raamatuid, punktkirjamasinaid, sülearvuteid, valgeid keppe, ratastoole jne. Ristivanemate toetuse kohta peetakse täpset arvestust ning raamatupidamises tuuakse kvartaalselt välja rahade kasutamine iga lapse kohta eraldi. Aruandes on näha lapse nimi ja vanus, millal ja kui palju laps on raha saanud, kui palju raha on alles ja mille jaoks raha on kasutatud. Aruanne koostatakse neli korda aastas. Praegu on ristivanemate projektis kaksteist last, nendest seitse käib Tallinna Heleni Koolis, neli on integreeritud tavakooli ja käivad Tallinnas Vanalinna Hariduskolleegiumis, üks laps käib erikoolis. Lapsed on 8-18 aastased. Vastavalt kokkuleppele FSS r.f-iga toetavad ristivanemad kuni 18-aastaseid lapsi.
Nende 10 aasta jooksul on nägemispuudega laste tervishoiuteenused paranenud. Tänu ristivanemate abile on võimalik lapsi saata eriarstide, näiteks neuroloogide või psühholoogide konsultatsioonile. Eriarst annab hinnangu lapse seisukorra kohta ja selle kohta, milliseid rehabilitatsiooniteenuseid ta vajaks. Tüflopedagoog Olga Ilgina juhendamisel töötatakse seejärel välja rehabilitatsiooniplaan, mida ülejäänud personali abiga ellu viiakse.
Tallinna Heleni Kooli lasteaias on praegu mitu nägemis-liitpuudega 2-3 aastast last, kes ka ristivanemaid ootavad. Suuremate nägemispuudega koolilaste arv on Eestis viimastel aastatel tõusnud erinevate tüsistuste, ajukahjustuste, degeneratiivsete haiguste ja silmakahjustuste tagajärjel. Ka need lapsed vajaksid toetamist.
Fotol: Elisabeth ja Sveta
Käesoleva aasta mais toimus kohtumine tüflopedagoog Olga Ilgina ja Pimekurtide Tugiliidu tegevjuhi Raissa Keskkülaga, kes kutsusid FSS r.f-i ristivanemaid selle aasta sügisel lahkesti Eestisse Tallinna Heleni Kooli oma ristilastele külla. Võtkem see asi ette!
Tekst: Arto Vanhanen, ristilaste ja ristivanemate projekti kontaktisik