1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Pimekurtide Liit (edaspidi Liit).
1.2. Liit on pimekurte inimesi, pimekurtide laste vanemaid, pimekurtide inimeste hooldajaid, eestkostjaid,
pereliikmeid, toetajaid ning valdkonna spetsialiste ühendav mittetulundusühing
1.3. Liit on asutatud Tallinnas 16. aprillil 1994 nimega Eesti Pimekurtide Tugiliit. Käesoleva põhikirja
muudatuste registrisse kandmisel jätkab mittetulundusühing tegevust nimega Eesti Pimekurtide Liit.
1.4. Liidu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik.
1.6. Liit on asutatud tähtajatult.
1.7. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.8. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast.
arengukavast, tegevuskavast ning Liidu juhtorganite seaduslikest otsustest.

2. Eesmärk
2.1. Liidu eesmärk on kaitsta ühistegevuse kaudu pimekurtide inimeste huve ja õigusi, tagada pimekurtidele
võrdsed võimalused teiste kodanikega, olla koostööpartner riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning
rääkida kaasa sotsiaalpolitikas pimekurtide ravi, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja suhtlemisvõimaluste
väljatöötamisel ja rakendamisel.
2.2. Eesmärgi saavutamiseks täidab Liit muu hulgas järgmisi ülesandeid:
2.2.1. pimekurtide, nägemispuudega ning nägemis-liitpuudega laste ja täiskasvanute pedagoogilise ja
sotsiaalse rehabilitatsiooni toetamine ning elukvaliteedi parandamine;
2.2.2. pimekurtide inimeste seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine;
2.2.3. pimekurtide inimeste problemide teadvustamine üldsusele ning neile lahenduste otsimine;
2.2.4. teabe kogumine, töötlemine ja edastamine liikmetele ning koostööpartneritele;
2.2.5. koostöö juriidiliste ja füüsiliste isikutega, kes tegutsevad samas või lähedases valdkonnas;
2.2.6. täienduskoolituste, nõustamiste, infopäevade ja muude arendavate tegevuste korraldamine;
2.2.7. pimekurtide inimeste vajaduste, olukorra ja toimetuleku analüüsimine ning hindamine;
2.2.8. pimekurtust käsitleva kirjanduse, infomaterjalide ja teadmiste kogumine, koostamine ning levitamine;
2.2.9. ürituste, kohtumiste, koolituste, projektide ja koostöötegevuste korraldamine ning rahaliste vahendite
ja toetajate leidmine;
2.2.10. stipendiumide, toetuste või muude eesmärgipäraste hüvede maksmine või vahendamine vastavalt
Liidu võimalustele ja kehtivatele igusaktidele;
2.2.11. pimekurtide inimeste ligipääsetavuse, suhtlusvõimaluste, tugiteenuste ja iseseisva toimetuleku
arendamisele kaasaaitamine;
2.2.12. koostöö arendamine Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

3. Liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise kord
3.1. Liidu liikmeks võivad astuda käesolevat põhikirja tunnustavad pimekurdid inimesed ja nende pereliikmed, pimekurtide inimeste hooldajad ja eestkostjad, pimekurtide inimeste huve toetavad inimesed ning vastavate erialade spetsialistid.
3.2. Liikmeks astumiseks esitab taotleja juhatusele kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
avalduse.
3.3. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest.
3.4. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise
otsustab üldkoosolek.
3.5. Liidust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, mille alusel juhatus kustutab ta liikmete nimekirjast.
3.6. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:
3.6.1. ei osale Liidu tegevuses;
3.6.2. ei täida põhikirjast tulenevaid kohustusi;
3.6.3. ei tasu liikmemaksu üldkoosoleku kehtestatud korras kolme aasta jooksul;
3.6.4. kahjustab Liidu mainet või huve;
3.6.5. on muul mõjuval põhjusel kaotanud Liidu usalduse.
3.7. Liikme väljaarvamisest teatab juhatus väljaarvatavale liikmele vähemalt üks kuu enne küsimuse arutamist. Väljaarvataval liikmel on õigus esitada oma selgitused.
3.8. Juhatuse otsusega välja arvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist järgmisel üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsus on lõplik.

4. Liikme õigused ja kohustused
4.1. Liilkmel on õigus:
4.1.1. osaleda hääleõigusega Liidu üldkoosolekul;
4.1.2. olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;
4.1.3. osaleda Liidu tegevuses ja üritustel;
4.1.4. esitada juhtorganitele ettepanekuid ja arupärimisi Liidu tegevuse kohta;
4.1.5. pöörduda üldkoosoleku poole liikme ja Liidu vahelise vaidluse lahendamiseks;
4.1.6. volitada end üldkoosolekul esindama teist Liidu liiget;
4.1.7. astuda Liidust välja.
4.2. Liige on kohustatud:
4.2.1. järgima Liidu põhikirja ja täitma Liidu juhtorganite seaduslikke otsuseid;
4.2.2. teatama juhatusele oma kontaktandmed ning nende muutumisest hiljemalt ühe kuu jooksul;
4.2.3. tasuma liikmemaksu üldkoosoleku kehtestatud korras, kui üldkoosolek on liikmemaksu kehtestanud;
4.2.4. hoidma Liidu head nime ning mitte kahjustama Liidu mainet ega huve;
4.2.5. kasutama Liidu vara ja vahendeid heaperemehelikult ning üksnes Liidu eesmärkidega kooskõlas.

5. Vara
5.1. Liit võib oma põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks kasutada palgalist tööjõudu, sõlmida lepinguid,
asutada mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja äriühinguid, omada osalusi äriühingutes, omada kinnis- ja
vallasvara ning teha nendega seaduslikke tehinguid
5.2. Kinnisvara ja registrisse kantud vallasvara omandamise, võõrandamise vi piiratud asjaõigusega
koormamise otsustab üldkoosolek.
5.3. Liidu vara kasutatakse üksnes Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
5.4. Liit vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Liidu liige ei vastuta Liidu kohustuste eest oma
isikliku varaga.

6. Üldkoosolek
6.1. Liidu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek.
6.2. Igal liikmel on üldkoosolekul üks hääl.
6.3. Üldkoosolekul võib hääletada Liidu liige või tema esindaja. Liikme esindaja võib üldkoosolekul hääletada, kui ta on Liidu liige ja talle on antud kirjalik volikiri.
6.4. Üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse otsusega majandusaasta aruande kinnitamiseks, vähemalt 1/10
likmete kirjalikult põhjendatud nõudmise korral ning muudel juhtudel, kui Liidu huvid seda nõuavad.
6.5. Juhatus teatab üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku algust e-posti, kirja või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava teate teel.
6.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 1/3 Liidu liikmetest.
6.7. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui ühe
nädala pärast, kokku uue sama päevakorraga üldkoosoleku, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata
koosolekul osalevate või esindatud liikmete arvust.
6.8. Üldkoosoleku pädevuses on:
6.8.1. Liidu eesmärgi muutmine;
6.8.2. põhikirja muutmine;
6.8.3. arengukava kinnitamine;
6.8.4. liikme sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ning tasumise korra määramine;
6.8.5. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
6.8.6. revisjonikomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine;
6.8.7. majandusaasta aruande kinnitamine;
6.8.8. audiitorkontrolli määramine, kui see on seadusest tulenevalt või üldkoosoleku otsusel vajalik;
6.8.9. kinnisvara ja registrisse kantud vallasvara omandamise, võõrandamise ning piiratud asjaõigusega
koormamise otsustamine;
6.8.10. äriühingute asutamine, osade ja aktsiate omandamine ning võõrandamine;
6.8.11. juht- või kontrollorgani liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ning
selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
6.8.12. Liidu ühinemise, jagunemise, lõpetamise ning likvideerimise otsustamine;
6.8.13. vajadusel muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite
pädevusse.
6.9. Eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 Liidu liikmete nõusolek. Eesmärgi muutmist otsustanud
üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
6.10. Põhikirja muutmiseks on vajalik üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete nõusolek.
6.11. Üldkoosoleku teised otsused võetakse vastu, kui nende poolt hääletab üle poole üldkoosolekul
osalenud või esindatud liikmetest, kui seadus või põhikiri ei näe ette suuremat häälteenamust.
6.12. Juhatusest või revisjonikomisjonist väljalangenud või tagasikutsutud liikme asemele valib üldkoosolek
uue liikme. Uue liikme volitused algavad üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest, kui otsuses ei ole määratud
teistsugust jõustumise aega.
6.13. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

7. Juhatus
7.1. Üldkoosolekutevahelisel ajal juhib ja esindab Liitu juhatus.
7.2. Juhatuse liikmete minimaalne arv on 1 ja maksimaalne arv 5. Juhatuse liikmed valib üldkoosolek
kolmeks aastaks. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek.
7.3. Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.
7.4. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse
vastuvõtmiseks on vajalik koosolekul osalevate juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
7.5. Juhatuse koosoleku võib läbi viia füüsiliselt, elektrooniliselt või hübriidvormis. Koosolekut kokku
kutsumata võib juhatus otsuse vastu võtta seaduses sätestatud korras; otsus loetakse vastu võetuks, kui
selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed, kui seadus ei sätesta teisiti.
7.6. Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja Liidu majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu
suuruse ja maksmise korra määrab üldkoosolek, tagades, et tasu on mõistlikus vastavuses juhatuse liikme
ülesannete ja Liidu majandusliku olukorraga.
7.7. Juhatuse liikmel on õigus nõuda juhatuse liikme ülesannete täitmisel tehtud vajalike ja mõistlike
kulutuste hüvitamist, kui kulutused on eelnevalt kooskõlastatud või hiljem juhatuse poolt heaks kiidetud.
7.8. Juhatuse pädevuses on:
7.8.1. Liidu igapäevase tegevuse korraldamine;
7.8.2. tegevuskava kinnitamine ja selle täitmise jälgimine;
7.8.3. eelarve kinnitamine ja selle täitmise jälgimine;
7.8.4. majandusaasta aruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule;
7.8.5. liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;
7.8.6. liikmete arvestuse pidamine;
7.8.7. üldkoosoleku aja, koha ja päevakorra ettevalmistamine ning üldkoosoleku kokkukutsumine;
7.8.8. Liidu esindamine välissuhetes juhatuse või selleks volitatud isikute kaudu;
7.8.9. esindajate määramine teiste juriidiliste isikute juht- või kontrollorganitesse;
7.8.10. Liidu tegevuseks vajalike komisjonide, töörühmade ja piirkondlike või valdkondlike töövormide
moodustamine;
7.8.11. töölepingute, käsunduslepingute, töövõtulepingute ja muude Liidu tegevuseks vajalike lepingute
sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
7.8.12. tunnustuste, tänukirjade ja meenete väljaandmine;
7.8.13. mittetulundusühingute ja sihtasutuste asutamine ning Liidu liikmelisuse otsustamine teistes
mittetulundusühingutes, kui see ei kuulu seaduse või põhikirja järgi üldkoosoleku pädevusse;
7.8.14. muude seadusest, põhikirjast vi üldkoosoleku otsustest tulenevate õigustoimingute tegemine.
7.9. Juhatuse esimees võib esindada Liitu õigustoimingutes üksinda. Teised juhatuse liikmed võivad
esindada Liitu vähemalt kahekesi koos.
7.10. Juhatuse esimees:
7.10.1. korraldab juhatuse tööd;
7.10.2. esindab Liitu vastavalt põhikirjas ja registris märgitud esindusõigusele;
7.10.3. annab volikirju juhatuse otsuse või põhikirjast tuleneva pädevuse alusel;
7.10.4. omab Liidu nimel allkirjaõigust vastavalt esindusõigusele;
7.10.5. korraldab juhatuse otsuste täitmist;
7.10.6. sõlmib, muudab ja lõpetab Liidu nimel lepinguid vastavalt oma pädevusele ning juhatuse otsustele;
7.10.7. käsutab kooskõlas seaduse, põhikirja, üldkoosoleku otsuste ja kinnitatud eelarvega Liidu vara;
7.10.8. annab oma tegevusest aru juhatusele ja vajadusel üldkoosolekule.

8. Revisjonikomisjon
8.1. Revisjonikomisjon on Liidu sõltumatu kontrollorgan, mille tegevuskulud kaetakse Liidu eelarvest.
8.2. Revisjonikomisjoni liikmete arvu määrab üldkoosolek.
8.3. Revisjonikomisjoni liikmed valib üldkoosolek kolmeks aastaks.
8.4. Revisjonikomisjoni liikmeteks ei või olla Liidu juhatuse liikmed, raamatupidaja ega isikud, kellel võib tekkida huvide konflikt kontrollorgani ülesannete täitmisel.
8.5. Revisjonikomisjon:
8.5.1. valib oma liikmete hulgast esimehe;
8.5.2. kontrollib Liidu tegevuse vastavust seadustele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele;
8.5.3. kontrollib vähemalt üks kord aastas Liidu finants- ja majandustegevust ning rahaliste vahendite ja vara
seadus- ning sihipärast kasutamist;
8.5.4. esitab üldkoosolekule revisjonikomisjoni arvamuse majandusaasta aruande ja Liidu majandustegevuse kohta;
8.5.5. teeb vajadusel juhatusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

9. Ühinemine, jagunemine, lõpetamine ja likvideerimine
9.1. Liidu ühinemise, jagunemise või lõpetamise ning likvideerimise otsustab üldkoosolek seaduses ja põhikirjas sätestatud korras.
9.2. Liidu ühinemiseks, jagunemiseks või lõpetamiseks on vajalik üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete nõusolek, kui seadus ei näe ette suuremat häälteenamust.
9.3. Liidu likvideerijad määrab üldkoosolek.
9.4. Liidu lõpetamisel antakse Liidu vara pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist üle samalaadset tegevust
jätkavale organisatsioonile, mis kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste
nimekirja, või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

10. Rakendussätted
10.1. Käesolev põhikiri on kinnitatud Eesti Pimekurtide Liidu üldkoosoleku otsusega 18.05.2026.
10.2. Käesoleva põhikirja muudatuste registrisse kandmisel jätkab MTÜ Eesti Pimekurtide Tugiliit tegevust
nimega MTÜ Eesti Pimekurtide Liit.
10.3. Käesoleva põhikirja muudatustega ei muudeta Liidu eesmärki.
10.4. Põhikirja muudatused jõustuvad nende registrisse kandmisest.

Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 18.05.2026
Käesoleva põhikirja muudatustega ei muudeta Liidu eesmärki.