Eesti keel English

Põhikiri

I Üldsätted
1.  Eesti Pimekurtide Tugiliit, lühend EPK TL, (edaspidi Tugiliit) on Eesti Vabariigis pimekurte isikuid, pimekurtide laste vanemaid, pimekurtide täiskasvanute hooldajaid, eestkostjaid ning toetajaid vabal algatusel ning võrdsetel alustel ühendav mittetulunduslik heategevuslik ühendus, mis tegutseb avalikes huvides liikmete omavalitsuse alusel ning võib omada palgalist tegevaparaati.
2.  Tugiliit on eraõiguslik juriidiline isik oma põhikirja, pitsati, pangaarvete ning  atribuutikaga.
3.  Tugiliit juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
4.  Tugiliit on asutatud Tallinnas 16. aprillil 1994. a.
5.  Tugiliidu asukoht on  Tallinn,  Eesti.
6.  Tugiliit on asutatud tähtajatult.
7.  Tugiliidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

II Eesmärk ja ülesanded
8.  Tugiliidu tegevuse põhieesmärk on kaitsta ühistegevuse läbi pimekurtide huve ja õigusi, tagada pimekurtidele võrdsed võimalused teiste kodanikega, olla koostööorganiks riigi ja omavalitsusasutustega, rääkida kaasa sotsiaalpoliitikas pimekurtide ravi, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja suhtlemisvõimaluste väljatöötamisel ja rakendamisel.
9.  Tugiliidu ülesanded on:
9.1. pimekurtide, nägemispuudeliste, nägemis-/liitpuudega laste ja täiskasvanute pedagoogiline ja sotsiaalne rehabilitatsioon ning elukvaliteedi parandamine;
9.2. pimekurtide seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine;
9.3. pimekurtide probleemide teadvustamine üldsusele ja neile lahenduste otsimine;
9.4. vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja edastamine liikmetele;
9.5. koostöö juriidiliste- ja üksikisikutega, kes tegutsevad lähedases valdkonnas;
9.6. täienduskoolituste korraldamine;
9.7. pimekurtide arvestus, nende olukorra analüüsimine ja hindamine;
9.8. pimekurte käsitleva kirjanduse ja informatsiooni kogumine ja levitamine;
9.9. ürituste organiseerimine, sponsorite otsimine rahaliste vahendite saamiseks.

III Vahendid
10. Tugiliidu majandustegevus on suunatud tema põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks.
11. Tugiliidu tegevust rahastatakse vahenditest, mis koosnevad:
11.1. sisseastumismaksudest;
11.2. annetustest, eraldistest, kingitustest;
11.3. sponsorlusest;
11.4. koolituste korraldamisest;
11.5. aktsiate või osade omamisest;
11.6. intressidest ja dividendidest;
11.7. muust, mis on vajalik põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
12. Tugiliit võib oma põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannete saavutamiseks omada registrisse kantud kinnis- ja vallasvara ning teha seadustest tulenevaid tsiviil- ja äriõiguslikke tehinguid, maksta stipendiume, toetusi jms.

IV Liikmed
13.  Liikmeteks võivad olla käesolevat põhikirja tunnistavad pimekurdid ja nende pereliikmed, samuti pimekurtide hooldajad ja eestkostjad ning soovi avaldanud pimekurtide huve toetavad isikud ja vastavate erialade spetsialistid.
14.  Liikme vastuvõtmine või tema väljaastumine toimub kirjaliku sooviavalduse alusel.
15.  Liikme vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise otsustab Tugiliidu juhatus.
16.  Tugiliidust saab välja astuda kirjaliku avalduse alusel.
17.  Liikme võib juhatuse otsusega Tugiliidust välja arvata, kui liige:
17.1. ei osale Tugiliidu töös;
17.2. eirab käesolevat põhikirja;
17.3. on mõjuval põhjusel kaotanud Tugiliidu usalduse,
18.  Liikme väljaarvamisest punktis 17 toodud alustel teatab juhatus väljaarvatavale liikmele 1 kuu enne koosoleku toimumist. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda sellel koosolekul omapoolsete selgitustega.
Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt hääletab 3/4 juhatusest.
19.  Väljaarvatud liige võib nõuda oma väljaarvamise küsimuse arutamist järgmisel üldkoosolekul, mille otsus on lõplik.
20.  Liikmete õigused ja kohustused:
20.1. Tugiliidu liikmel on õigus:
20.1.1. osaleda ja hääletada Tugiliidu üldkoosolekul;
20.1.2. olla valitud Tugiliidu juhtorganitesse;
20.1.3. osaleda Tugiliidu korraldatavatel üritustel;
20.1.4. esitada ettepanekuid ja arupärimisi Tugiliitu puudutavates küsimustes;
20.1.5. osaleda oma personaalküsimuse arutamisel;
20.1.6. astuda Tugiliidust välja kooskõlas käesoleva põhikirjaga.
20.2. Liige on kohustatud:
20.2.1. järgima Tugiliidu töös osalemisel käesolevat põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
20.2.2. mitte esindama Tugiliitu ilma vastava volituseta.

V Üldkogu
21.  Tugiliidu kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek, mida nimetatakse üldkoguks.
21.1. Üldkogu on korraline või erakorraline;
21.2. Korraline üldkogu kutsutakse kokku juhatuse poolt mitte harvem kui 1 kord aastas.
21.3. Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku juhatuse poolt, teatades sellest liikmetele ette vähemalt 2 nädalat. Erakorralise üldkogu kutsub juhatus kokku juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest.
21.4. Korralise üldkogu toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse juhatuse poolt liikmetele vähemalt 1 kuu enne selle toimumist kirjalikult.
21.5. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja Tugiliidu põhikirjast tulenevaid nõudeid ning on esindatud 1/3  tugiliidu liikmetest.
21.6. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkogul osalenud liikmetest või nende esindajatest, eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 liikmete nõusolek.
21.7. Teised üldkogu otsused on vastu võetud lihthäälteenamusega.
21.8. Üldkogu valib juhtorganid korraliselt iga 3 aasta tagant.
21.9. Kui üldkogu ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus 3 nädala jooksul kokku sama päevakorraga üldkogu, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata sellel osalejate arvust.
22.  Üldkogu pädevuses on:
22.1. eesmärgi muutmine;
22.2. põhikirja muutmine ja täiendamine;
22.3. juhatuse, juhatuse esimehe ja revisjonitoimkonna valimine;
22.4. juhatuse ja revisjonitoimkonna aruannete ärakuulamine ja hindamine;
22.5. eelarve ja aastaaruande kinnitamine;
22.6. Tugiliidu ühinemine, jagunemine, lõpetamine;
22.7. juhatuse või muu organi liikmega Tugiliidu kinnis- või registrisse kantud vallasvaraga tehingute tegemise otsustamine ja selles tehingus Tugiliidu esindaja määramine;
22.8. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
23.  Juhatuse või revisjonitoimkonna väljalangenud liikmete asemele valib järgmine üldkogu uued liikmed, kelle volitused algavad kohe peale valimisi ja kestavad kuni korraliste valimisteni.

VI Juhatus
24.  Üldkogude vahelisel ajal juhib Tugiliidu tegevust juhatus, millesse üldkoosolek on hääletuse teel valinud 3 aastaks 5 liiget.
Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 1 kord kvartalis.
Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees või vähemalt 2 liiget oma kirjaliku motiveeritud taotluse alusel.
Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks esimehe hääl. Kui mõni juhatuse liige ei osale korduvalt juhatuse töös või soovib lahkuda, valib järgmine üldkogu tema asemele uue liikme, kelle volitused algavad kohe peale valimisi ja kestavad kuni korraliste valimisteni.
25.  Juhatuse pädevus:
25.1. tegevuse juhtimine üldkogude vahelisel ajal;
25.2. üldkogude otsuste elluviimine;
25.3. eelarve väljatöötamine ja täitmise jälgimine;
25.4. tegevusaruande kinnitamine ja esitamine üldkogule;
25.5. liikmete vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise otsustamine;
25.6. sisseastumismaksu suuruse kinnitamine;
25.7. üldkogude toimumise aja, koha ja päevakorra kinnitamine;
25.8. Tugiliidu esindamine;
25.9. liikmete arvestuse pidamine;
25.10. palgalise tegevaparaadi kinnitamine;
25.11. muud seadusega kooskõlas olevad toimingud;
25.12. Tugiliitu esindab õigustoimingutes juhatuse esimees  või  juhatuse liiget üksinda.
26.  Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda, kui tema kohustused Tugiliidu ees on olulisel määral täitmata, tema võimetus juhtida Tugiliidu tegevust on ilmne või ta on kaotanud üldkogu usalduse.

VII Esimees
27.  Juhatuse esimees on ühtlasi Tugiliidu esimees (võib nimetada ka “juhataja”). Esimees valitakse üldkogul 3 asstaks. Esimehe ametikoht võib Tugiliidu majanduslikust olukorrast tulenevalt olla palgaline. Otsuse selle kohta võtab vastu juhatus, kinnitades ühtlasi töötasu suuruse.
28.  Esimehe pädevus:
28.1. korraldab juhatuse tegevust;
28.2. tegutseb Tugiliidu nimel ja esindab seda ilma volituseta;
28.3. annab volikirju;
28.4. omab Tugiliidu nimel allkirjaõigust;
28.5. sõlmib, muudab ja lõpetab Tugiliidu nimel lepinguid;
28.6. käsutab kooskõlas põhikirjaga Tugiliidu vara ja vahendeid kinnitatud eelarve piirides;
28.7. avab ja sulgeb Tugiliidu pangakontosid;
28.8. tagab raamatupidamise korraldamise vastavalt Raamatupidamise seadusele;
28.9. annab oma tegevusest aru juhatusele ja üldkogule;
28.10. vastutab oma tegevuse eest seadustes sätestatud korras.

VIII Tegevaparaat
29.  Juhatuse vastava otsuse põhjal teeb Tugiliidu sisulist tööd palgaline tegevaparaat.
30.  Tegevjuht:
30.1 korraldab igapäevast sisulist tööd, juhindudes seadustest, põhikirjast ning juhtorganite otsustest;
30.2. korraldab finantsaasta eelarve, esitab selle kinnitamiseks juhatusele ning taotleb vahendeid eelarve tagamiseks;
30.3. valmistab ette juhatuse koosolekuid;
30.4. kui tegevjuht on juhatuse liige, omab ta juhatuse koosolekul hääleõigust;
30.5. korraldab sisseastumismaksude arvestust;
30.6. omab volituste piires allkirjaõigust;
30.7. annab oma tegevusest aru juhatusele;
30.8. vastutab oma tegevuse eest seadustes sätestatud korras.

IX Revisjonitoimkond
31.  Revisjonitoimkond on sõltumatu kontrolliorgan, mis valitakse üldkoosolekul 3 liikmelisena 3 aastaks.
Revisjonitoimkond nimetab endi hulgast esimehe.
Revisjonitoimkonna liikmetel on õigus osaleda ilma hääleõiguseta juhatuse koosolekutel.
32.  Revisjonitoimkonna pädevus:
32.1. jälgib ja kontrollib põhikirja täitmist;
32.2. kontrollib eelarve täitmist ja aruandlust;
32.3. revideerib vähemalt 1 kord aastas Tugiliidu finants- ja majandustegevust;
32.4. kaasab vajadusel audiitori;
32.5. koostab oma revisjonitegevusest aruande, mille esitab üldkogule, mille päevakorras on aruande kinnitamine.

X Raamatupidamine
33.  Juhatuse esimees tagab Tugiliidu raamatupidamise korraldamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
34.  Juhatus esitab aruanded üldkogule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Sellele lisatakse revisjonitoimkonna aruanne ja olemasolu korral audiitori järeldusotsus.
35.  Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

XI Ühinemine, jagunemine, lõpetamine
36.  Tugiliidu tegevus lõpetatakse:
36.1. Üldkogu otsusega;
36.2. pankrotimenetluse alustamisel Tugiliidu vastu;
36.3. liikmete arvu langemisel alla 2;
36.4. üldkogu võimetuse korral valida juhatuse liikmed.
37.  Tegevuse lõpetamise võib alati otsustada üldkogu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkogul osalenud liikmetest kahel järjestikusel üldkogul, millede vahe on vähemalt 3 kuud.
Tegevuse lõpetamisest teeb juhatus avalduse registripidajale.
38.  Lõpetamise otsusele järgneva likvideerimismenetluse viivad läbi juhatuse liikmed, kui üldkogu otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
Likvideerijad lõpetavad Tugiliidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik õiguslikule juriidilisele isikule.
39.  Tugiliit võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga. Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Ühinemisel lähevad ühendatava mittetulundusühingu vara, õigused ja kohustused üle Tugiliidule.
40.  Tugiliidu jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel vastavalt seaduses sätestatud korras.
Põhikirja muudatused on vastu võetud  20.04.2007.a.  üldkoosolekul.


Maarja Kirsberg
Eesti Pimekurtide Tugiliidu
esimees